PRIMIÉ DIKTÉ MAPIPI NAN DIKTÉ KRÉYOL, ÉPI LLKM
DIMANCH 14 MÉ 2023
An lonnè Misié Raphaël CONFIANT
Sé té primié fwa an dikté konsa té ka fet. Pou sa, falé té séyé jwenn épi sanblé tou sa ki té trapé ant 16 épi 20, oben ki té trapé an pri adan dikté kréyol ki fet Matinik dépi 2018 jik 2022. LLKM té chwézi Misié Raphaël CONFIANT, an gran mapipi épi an gran militan lanng kréyol la, pou paren manifestasion-an. Sé li ki té a lonnè. Ek nou té kontan prézans-li toubanman.
Sa fet L'IMS (Institut Martiniquais du Sport), 3è laprémidi pou 8è é d'swè. Té ni 55 enskri. 45 moun patisipé an vré.
Sé Misié Jojanri LEOTIN ki prézanté Misié Raphaël CONFIANT épi travay-li. Ek apré, Misié CONFIANT palé asou manniè i rantré adan konba-a pou kréyol-la, asou travay ki ja fet, asou lo travay-la ki rété pou fè. I ankourajé LLKM épi tout manmay-la pou yo kontinié adan larel-yo pou kréyol-la.
Misié Jozef GALONDE, liannè LLKM, di tout moun bonvini ; i anonsé lespri manifestasion-an ek pogram-lan.
Apré, Man Kati LIMER li dikté-a. épi Man Jozet BURLET-MIATEKELA li sé keksion-an ki té dèyè'y. Tout moun touvé teks-la bel. Twazékant, yo touvé'y tibren long épi difisil, menm si sé mapipi ki té la. Sé an bagay fodra ké katjilé asou'y pou lanné pochenn.
Ni wonz korekté ki bat pou koreksion-an. Yo pran tan mété kòyo dakò asou manniè korijé, épi yo suiv dikté-a an direk pou gadé poblenm ki sé pé ni adan manniè li épi tann dikté-a. Mandibèlè épi Jojanri Léotin fè koreksion-an épi tout sé patisipan-an.
Nou té prévwè an moman pou li sis teks (twa ta misié CONFIANT, dé ta Misié Gilbert GRATIANT, yonn ta Man Marie-Thérèse LUNG-FOU). Sis manmay volontè pran plézi fè sa, ek nou pran plézi kouté yo.
Misié Janfranswa LIENAFA ba nou an bel moman pawol ; Lakòdinasion Lawonn bèlè chanté kat bèlè ; twa zot patisipan di teks yo té matjé, é yonn di an kont. Tou sa té bel toubanman.
Pannan tout laprémidi-a, KM2, Misié Jojanri Léotin ek Daniel Boukman, manmay KM2, fè moun dékouvè an montray liv-yo.
Sé Man Jozet BURLET-MIATEKELA ki anonsé sé rézilta-a épi ki rimet sé twofé-a.
Épi apré mo Misié GALONDE pou bout manifestasion-an, tout moun-lan patisipé adan an ti brè avan séparé.
Woulo bravo ba tou sa ki réponn prézan, épi ba tou sa ki woulé pou sa !
Randévou lanné pochenn pou déziem édision-an !
DIKTÉ-A ÉPI KOREKSION-AN
Sé not-la ka kouri dépi 05 jik 20
An mo ki mal matjé : an pwen pèdi.
Diféran posibilité parapot a bokantaj ki ni jòdi asou lòtograf-la ki an vè : pa ni pies pwen pèdi.
An sèten tolérans pou lòtograf-la ki an violet italik : an dimi pwen pèdi.
Anmizman épi ti plézi jan Matnik
Odjis pa té ka genyen wonm-li an sitjet-an-sitjet / sitjet an sitjet, tibren chak jou, kon antan lontan : lendi an mis, mèkrèdi an chopin, sanmdi an wotji. I té simié pwotjiré kò’y an bel gwo danmjann plen ora kou, difason / di fason i trantjil épi alez kò’y pou pliziè simenn, san pies zagriyen an tet-li.
Gran nonm-lan / Gran-nonm lan pa té fanmté. I té ka santi i pa té ké enmen pies madigwàn kontwolez, atrabilè, ka pri an pié’y maten-midi-oswè / maten midi oswè. Épi siyoka i sé ba’y kòn, lanng-sal pa té ké mantjé palé : « Mi madanm kòkòdò-a, mi fanm kouyon-an ».
Toutfwazékant, délè i té ka di an tjè’y konsa / kon sa tou : sa pa oblijé an mové bagay lanmézon’w, an matadò, an matoufanm ki sa maré matjoukann-li pou fouyé yanm bokodji, tjuiyi penbwa / pen-bwa, planté bannann ; an masibol ki toujou la bò’w, ka ba’w an ti bo, ka djéri bobo’w, an moun ki sé kon an bra-drésé ka tjenbé kannot-ou a pou i pa chalviré. Épi, lè ou wè an lari-a an moun swenn, an tjou-san-men kon yo ka di, ou pé pres asiré sé an moun ki pa ni konpany.
Plézi Odjis, sé té ay pran an ti tjenbé-tjè an latjuizin-an avan i pasé an bon ti brigay asou lestonmak-li. I té jaja ti ponch-li, “an ti kanna sovaj”, “an ti pétépié / pété-pié”, kon i té enmen di…I pa té ka pran’y sek kon bontibren kanmarad-li. Falé i té dousi dlo-lizinen an / dlo lizinen an, tann ti bri tjuiyè-a ka migannen siwo-a épi tafia-a. I té toujou ka ni dé-twa djòkok oben chirijen woti pou alé épi ti ponch-lan.
Lè sanmdi aprémidi, padavwè téren foutbol la pa té toupré kay-li, falé i té maché bon ti maché ant dé lalé mang pou i té wè étjip komin-li matché, pou i té gadé sé metpies / met-pies foutbol la / foutbol-la matjé bi anlè bi pou fè pep-la flitijé épi plézi.
Manadjè étjip komin-li a pa té djè ka griyen, nonm-lan té touhou sérié kon an tet pen / tet-pen rasi…Odjis té enmen wè lanmanniè sé manmay-la té ka tjwé balon-an, miyonnen’y…I té simié wè model foutbol tala, pasé wè moun ka dépayé ala rachmabab, épi anni voyé boul-la alé vitjoumakwenn ….
I té ka chonjé antan lontan yo pa té ka di pènalti, yo té ka di réparasion oben répa ; yo pa té ka di kownè / kornè, yo té ka di lankonni ; pou yo té di : Entel ka jwé gol, yo té ka di i anba twa-bwa a…. Men pli gran plézi Odjis, avan boul, avan pit, avan sèbi, avan kous kannot, sé té ay kouté épi gadé manmay bèlè, kalennda épi ladja. Dépi sé pou ay wè lawonn kokoyé, i pa jenmen ka fè kò lonng / kò-lonng.
Georges-Henri LÉOTIN
Senk keksion pou chwézi ant moun égal-égo
(chak keksion vo 1 pwen)
A- Ki manjé Matnik yo ka fè épi fwa épi frisi ?
Chèlou / Kolbou
B- Nan ki lanné primié diksionnè kréyol Matnik-fransé (Dictionnaire créole martiniquais-français) paret
2007
C- Ki non sit entènet la Misié Raphaël CONFIANT mété doubout (ba 2 répons) ?
Montray kréyol - Fondas kréyol
D- Titim : doudou anba tè ?
Patat
E- Nan ki lanné épi ki koté prési WOMEN désidé bat tanbou-a, magré lod sé met-la ?
1848 (20 mé) asou bitasion DUCHAMP (Senpiè)
Magré sé senk késion-tala, ni moun ki trapé pwen égal,
kidonk nou pozé dot keksion
(chak késion vo 1 pwen)
1- Ba an mo kréyol ki ni menm sans ki lélékou :
Bankoulélé
2- Kouman yo ka kriyé an moun ki enmen foutbol ?
An chen boul/chien boul
3- Kouman yo ka kriyé an timanmay ka pléré toulongalé ?
An chinia
4- Kouman yo ka di « une pause » ?
An wouspel
5- Sa sa yé « an zen » ?
An lak
MOUN KI TRAPÉ ANKOURAJMAN
Twofé 1
MANLA (BORDELAIS) Ana
Twofé 2
PALIX Sandrine
Twofé 3
JEANNE Christine
Mèsi anpil, anchay, anlo, anbadja, amotchay, ba :
- IMS pou akonpanié i akonpanié nou (sal, akey...)
- Tout sikti épi asosiyasion ki rédé nou jwenn épi mobilizé sé mapipi-a
- Sé korektè-a, pou bat yo bat
Marie-Claire DEGRAS, Dominique ERRAZI, Joseph GALONDE, Maryse JUBENOT, Maryse KICHENIN, Katy LIMER, Jean-Claude LOUIS-SYDNEY, Jean-Louis LOWENSKI, Léandre MARIMOUTOU, Paulette MARIMOUTOU, Alex PASTEL, Georges-Henri LEOTIN.
- Gran mapipi ki woulé pou dikté-a
Daniel BOUKMAN, Daniel DOBAT (Mandibèlè), Georges-Henri LEOTIN.
- Média ki akonpanié nou
Radio APAL, Martinique la 1ère.
- Manmay ki fè Foto
Katy LIMER, Mélanie LOUIS-ALEXANDRE.
- Lapotri Twazilé pou sé twofé-a
- Tout manmay LLKM,
ki djoubaké kon sa ka ékri pou pèmet manifestasion-an érisi.
Katriem Konsit LLKM asou "Li ek Matjé Kréyol"
Sanmdi 1é oktob 2022 - 8è é dimi pou 1è
Lotel Lasanblé, avèni Lé Karayib, Fodfwans
Té ni alantou senkant moun ki patisipé : matjè, fòmatè, militan. Anpami yo, pliziè mapipi ki ka bat red asou lanng-lan, pou désèten dépi lontan.
Man Michelle Monrose, ki prézidant komision "culture, art et patrimoine" la CTM, swété tout moun an bonvini épi an bon travay.
Sé Misié Jojanri Léotin LLKM té chwézi pou fè mitannè.
Konsit-la woulé épi tonbé dakò asou twa gran keksion, apré popozision sé twa gwoup-la ki travay asou yo pou préparé konsit-la :
- Manniè matjé lavansé lè-a
- Manniè matjé non péyi, kontinan, sig sikti
- Manniè matjé gran nonb.
Gwoup-la ki bat asou mo konpozé prézanté travay-li. Konsit-la ké travay asou'y an pochen fwa.
Konsit-la woulé adan an bon anbians, anbians travay sérié nan an lespri lafanmi.
Mèsi épi bravo pou tou sa ki té la.
Nou ka pran randévou pou pochen konsit-la asou mo konpozé.
! : Zot ké touvé sa ki sòti nan konsit-la adan paj "Aprann" ki anlè sit-la.
KATRIEM DIKTÉ KRÉYOL ÉPI LLKM
DIMANCH 30 OKTOB 2022
An lonnè Misié Ig BARTHÉLÉRY
Randévou-a, sé té L'IMS (Institut Martiniquais du Sport), 3è laprémidi pou 8è é d'swè.
106 moun té enskri kòyo. 86 moun patisipé (yonn-dé moun eskizé kòyo parapot a mové tan-an ki jennen yo). Nou pasé an bel bon moman !
Pou koumansé, Misié Jozef Galonde, liannè LLKM, di tout moun bonvini épi anonsé lespri manifestasion-an ek pogram-lan. Apré sa, Misié Daniel Boukman prézanté Misié Ig Barthéléry (ki pa té pé la parapot a santé'y) ek travay-li.
Apré, Man Kati Limer li dikté-a épi sé keksion-an ki té dèyè'y.
Toupannan an gwoup 11 korektè, lantou Man Jozet Burlet-Miatékéla, té ka korijé sé kopi-a, Misié Mandibèlè té ka fè koreksion-an épi sé patisipan-an.
Nou té prévwè an gran moman lekti : 20 moun patisipé. Sa té bel, sa té fò ! Tout moun konstaté ni anlo pwogré ki fet, anlo pwogré ka fet.
Épi Misié Jid Duranty li yonn-dé bel pasaj ki adan an liv-li, "Fantézi". Misié Janfranswa Liénafa ba nou twa bel moman pawol ; anpami yo, yonn anlè kréyol ek lanmou, moun aprésié anpil.
KM2, lantou Misié Jojanri Léotin ek Daniel Boukman, fè moun dékouvè an montray liv matjè kréyol. Man Lor Mauvois prézanté liv papa'y tou.
Matjè KM2 épi reskonsab asosiyasion ki dan LLKM rimet sé ankourajman-an, toupannan Man Jozet Burlet-Miatékéla té ka anonsé sé rézilta-a.
Woulo bravo ba tou sa ki té la, épi ba tou sa ki bat !
Lanné pochenn !
DIKTÉ-A ÉPI KOREKSION-AN
Sé not-la ka kouri dépi 05 jik 20
NOU PA KA KONTÉ FOT POU MO KI MATJÉ AN VÈ
POU MO KI MATJÉ AN WOUJ, NOU KA TIRÉ AN DIMI PWEN = - 0,5
POU TOUT MO KI MAL MATJÉ NOU KA TIRÉ AN PWEN = -1
An kréyolopal ka rantré lékol.
Tilann / Ti Lann, lè’y rivé La Trinité / Latrinité, natirelman sé anglé selman i té ka palé, épi dé mo anglé i té za tann lè i té Trinidad. Rantré kay Man / man Émil, sé adan an benyen kréyol i té tonbé. Tout lantoun-li, yen ki / yenki kréyol i té ka tann, kidonk sé kréyol i aprann prèmié, mé malérezman i pa té ni dwa palé’y.
An sajes-li, Man / man Émil té konprann / konpwann lè i té ké voyé’y lékol, tout bagay té ké réglé. Tilann té ké aprann palé épi matjé fransé nan an moman. Kon sa / Konsa, nan yonn-dé / yonndé lanné, yo té ké tann palé di yich-li, manzè Wolann / Rolann Trévis, fi pli popilè La Trinité / Latrinité, é méyè fi pou mayé, gras a lo lajan matant-li a. Men sé pawol-la ki té long, ayen i té prévwè pa fet.
Tout pwoblem / pwoblenm koumansé jou Tilann / Ti Lann mété pié’y lékol. I té ni set lanné é sé Man / man Émil li-menm / li menm ki, tou kontan, té alé enskri’y. I té mennen’y lékol adan an bel tilbiri i té ni an tan-taa. Épi pou tout bagay té pasé bien dapré’y, i té mandé kouzin-li Ultima Trévis, direktris lékol-la otjipé di’y bien ba’y. Selman… pou otjipé di’y, Ultima otjipé di’y ! Malérezman, an lespri Ultima, nies-li, an Trévis kon’y menm, té pou sèvi model ba sé lé zot / lézot zélev-la, respé ek dwet-pitjet / dwet pitjet , men sé pa kon sa / konsa bagay-la pasé pies toubannman. Sa alé an sans kontrè.
Hughes BARTHÉLÉRY
An ti mòso adan Neg-zabitan an, Kéditions, 2013
Keksion pou chwézi ant moun égal-égo
(chak keksion vo 1 pwen)
1- Msié Hughes Barthéléry adan an asosiyasion matjè. Ki non asosiyasion-an ? Matjé’y épi tout let-li. => KM2 - Krey Matjè Kréyol Matinik
2- Woman Misié Barthéléry, Ti-Anglé a, sé listwè :
a- Manman’y b- Sésé’y c- An moun i kréyé
=> a- Manman’y
3- Ki non prèmié woman-an yo pibliyé nan lanng kréyol Matinik, nan lanné 1985 ?
=> Bitako-a (de Raphaël Confiant, éditions du GEREC)
4- Nan ki lanné yo désidé 28 oktob sé jounen entènational lanng kréyol ?
=> 1983 (apré kréyasion Bannzil Kréyol adan an 3en konsit entènasional « Comité international des études créoles té òganizé Sentlisi jou 28 oktob 1981)
Katégori 1 : Sa ki pi douvan
(ant 15 épi 20 pwen)
1- Sandrine PALIX
2- Simone LAGRAND
3- Josette LITADIER
Katégori 2 : Ki an chimen pou
érisi (ant 10 épi 14,5 pwen)
1- Françoise SERVIUS
2- Miguelle PALIX
3- Annick DANTIN
Katégori Jenn manmay (ant 11 épi 14 lanné)
1-Marie-Eugénie BABIN
2- Divine FAULA
Mèsi anpil, anchay, anlo, anbadja, amotchay, ba :
- IMS pou akonpanié i akonpanié nou (sal, akey...)
- Mariz Baste pou sé foto-a
- Sé korektè-a, pou bat yo bat :
Janklod LOUIS-SIDNEY, Dominik ÉRRAZI, Jozef JEAN-MARIE, Mariyélèn DUNON, Mariz JUBÉLOT, Lwizmari LOUZÉ, Léyann MARIMOUTOU, Janlwi LOWENSKI, Polet MARIMOUTOU, Jozet BURLET-MIATEKELA, Aleks PASTEL, Piè-Olivié PRECART
- Moun épi sikti ki ofè liv pou ankourajman :
. Matjè KM2 : Ig Barthéléry, Daniel Boukman, Jid Duranty, Jojanri Léotin, Térez Léotin
. La CTM
. AM4 - K@KO - KM2 - Sanblaj pou fè kréyol lékol
- Média ki akonpanié nou :
Radio APAL, France-Antilles, Martinique la 1ère.
- Lantoupriz ouben sikti ki ofè ankourajman :
Akrokart, Jad Ka Production, Man Lisette/Manioquerie du Nord, Musée de la Banane, Polo Évasion, Restaurant Saint James, Savane des esclaves
- Tout manmay LLKM,
ki djoubaké kon sa ka ékri pou pèmet manifestasion-an érisi.
Dimanch 25 oktob 2020
Tout moun jwenn l'IMS, 4è laprémidi pou 8è d'swè. 41 moun patisipé, magré difikilté kovid-la kréyé. Moun ki té la touvé sé té an bel manifestasion, dapré anbians-lan, lespri-a (rédé moun trapé plis konésans), òganizasion-an.
Pou koumansé, Misié Janlwi Lowenski, liannè LLKM, swété tout moun bonvini. Apré sa, Man Jozet Miatékéla ba yonn-dé lendik asou manniè matjé kréyol-la. Épi, Man Kati Limer li dikté-a.
Toupannan sé korektè-a té ka travay anlè sé kopi-a, Misié Mandibèlè té ka ba moun lendik anlè manniè pou té matjé teks dikté-a (dapré an pwojeksion), épi anlè sé senk késion-an ki té ka pèmet chwézi ant moun ki té trapé pwen égal.
Moun aprésié sé poézi-a Misié Daniel Boukman fè nou tann, épi béliya-a an lorkes AM4 épi KABELL (manm Lakòdinasion Lawonn bèlè) chanté pou nou sanblé pli fò.
Misié Léotin, prézidan KM2, prézanté KM2 épi matjè ki andidan'y.
Misié Jid Duranty li ba nou twa pasaj dènié liv-li, "Teks Latjé-Krapo / Sanblaj istwa-kout". Sa fè moun plézi toubònman.
Misié Serj Restog épi Man Mikayel Mavinga té ka risivrè moun pou wè montray liv KM2 té òganizé (épi liv pliziè matjè kréyol Matinik KM2.
Sé matjè KM2 épi Reskonsab asosiyasion LLKM ki rimet sé ankourajman-a, apré ki Man Miatékéla anonsé sé rézilta-a.
An bel woulo bravo ba tou sa ki té la ek tou sa ki bat !
Teks dikté-a,
épi lendik pou konpwann koreksion-an
Sé not-la ka kouri dépi 05 jik 20
1 mo ki mal ékri = -1 pwen.
An tolérans pou lòtograf-la ki an vè épi ki an italik = - 0,5 pwen.
An tolérans tou pou lòtograf-la ki an vè san italik = - 0 pwen.
Antan an tan Wobè Robè Wobè, antan an tan Kovid kovid
An tan-an, antan an tan Wobè Robè, lanmizè désann fann fwa maléré ki té za maléré, anba movezté ladjè-a. Anba Wobè Robè, moun tjenbé, tjenbé lanmen yonn épi lot, moun bwaré pou vansé ek tjenbé, pou goumen, pou doubout san yonn ladjé lot. Pou bokanté, moun fè tet-yo maché pou rivé garé, maté lanmizè, ek viré doubout.
Jòdijou Jòdi-jou/Jòdi jou, antan an tan Kovid kovid, an lot model lanmizè ka tjenbé nou kay-nou, ka tjenbé tout Latè anba lopsion’y. Fok pa nou jwenn. Fok pa nou bokanté ayen. Fok yonn rété lwen lot. Ou sé jik di yonn vini pè lot. Jòdijou, antan Kovid kovid, sé yonn san lot, yonn lwen lot. Lapè ka ba lari chenn, épi Kovid kovid.
Antan Wobè, yonn té ka rédé lot, é nou rivé tjenbé. Jòdijou Jòdi-jou/Jòdi jou, antan an tan Kovid kovid, yonn kay toujou rédé lot, lè nou chak ké rété kay-nou, nou tout bwaré. Pou nou genyen Kovid kovid lanmen, fok chak betafé bètafé/bet a fé /bet-a-fé an tou’y, si nou pa lé ba Kovid kovid lanmen pou’y kontinié vansé.
Sé an lot manniè bokanté, men san bo. Ek lè nou katjilé ki rété lakay sé an bon rimed, Kovid kovid kay tjilé. Wi, nou toujou la ka bokanté menm lespwa-a, menm lanmou-an, men fwa-tala, nou bwaré an lot manniè, ek jòdi nou sav ki chak betafé bètafé/bet a fé /bet-a-fé pé kléré pou nou tout.
Térez Léotin.
Késion pou chwézi ant moun ki trapé pwen égal
1- Ki matjè kréyol ki lotè « kréyolad » nan jounal Antilla => Judes Duranty
2- Ki matjè kréyol ki lotè « Ti Anglé a » => Hughes Barthéléry
3- « Pa bliyé sonjé septanm 1870 » : ki moun ki lotè pies téyat tala ? => Daniel Boukman
4- Ki matjè kréyol ki lotè « Lamétéwo atè bannzil karayib la » ? => Serge Restog
5- Ni an matjè kréyol éti yo ba an bibliyotek non’y, sé ki moun ? => Georges de Vassoigne (Bibiyotek Lavil Chelchè)
Magré sé senk késion-tala, ni moun ki trapé pwen égal,
kidonk nou pozé dé zot késion
1- Ki dènié liv Jan Bernabé matjé anlè lanng kréyol la ?
=> Ecriture,lecture et facture lexicale du créole Ranboulzay 2 / Révolution 2
2- Ki non laboratwa-a/létjip wouchach la Jan Bernabé mété doubout Linivèsité pou fè an travay anlè manniè matjé kréyol-la ?
=> GEREC / Groupe D’Études et de Recherches en Espace Créolophone
Moun ki trapé ankourajman :
Katégori 1 : Sa ki pi douvan
(ant 15 épi 20 pwen)
1- Edouard DAYMIER
2- Sandrine PALIX
3- Yolène ANACHARSIS
Katégori 2 : Ki an chimen pou
érisi (ant 10 épi 14,5 pwen)
1- Lydie PETITOT
2- Katia CAVAS
3- Annick DANTIN
Katégori 3 : Sa ki an koumans-man (ant 05 épi 09,5 pwen)
1- Victoire AGBASSÉ
2- Sylvia VALIDE
3- Claude CHRISTOPHE
Mèsi anpil, anchay, anlo, anbadja, amotchay, ba :
- IMS pou akonpanié i akonpanié nou (sal, akey...)
- Maryse Baste pou sé foto-a
- Sé korektè-a (manmay Sanblaj pou fè Kréyol Lékol, manmay Kako) pou bat yo bat
- Moun épi sikti ki ofè liv pou ankourajman :
. Matjè KM2 : Hughes Barthéléry, Romain Bellay, Daniel Boukman, Georges-Henri Léotin, Thérèse Léotin, Jean-François Liénafa, Serge Restog
. La CTM
- Média ki akonpanié nou : Radio APAL, Martinique la 1ère
- Tout manmay LLKM ki djoubaké kon sa ka ékri pou pèmet manifestasion-an érisi.
Lanné pochenn !
Pawol-douvan
Ni san senkant lanné di sa, septanm 1870, an bidim gawoulé limen an gran difé nan lisid Matinik. Pannan anchay tan, nou rété la san janmen sav potalans moman tan tala potomitan liswtè péyi-nou. Erez di bonè dives matjè-pawol raché sé mové zeb-la ki té ka toufé jaden mémwè-nou.
Pa bliyé sonjé septanm 1870, pawol-tala pa la pou pòté pies lenfòmasion ki nef : lanmes-la za dit ! Pawol-matjé tala, sé kontel an ti tras ou pé pran pou rivé anlè an lot chimen, chimen-an ki pou mennen nou pli lwen pli lwen anlè gran chimen lakonésans ola nou sòti, ola nou ka alé…
Pa bliyé sonjé septanm 1870 matjé nan sé dives lanng-lan yo ka palé nan bannzil Lakarayib la : kréyol matinitjé, fransé, anglé, pangno3, an manniè pou ouvè an bel lawonn ansanm ansanm.
POU SAV, POU FÈ MOUN SAV
(adan ribrik "Aprann kréyol")
Sa ki sòti adan Konsit LLKM, nan lanné 2019, anlè dives pwen grafi épi lòtograf lanng kréyol Matinik
Dapré Sanblé animatè latilié/met-lékol, sanmdi 9 maws, Sant Lakilti Marcé, Senjozef
Dapré Sanblé épi Matjè kréyol, sanmdi 1é jen, Sant Lakilti Marcé, Senjozef
Dapré Latilié LLKM « Yonn-dé pwen anlè grafi épi lòtograf kréyol la »,
jédi 24 oktob 2019, adan « Jounen Pawol palé, Pawol matjé atè Matinik »
la CTM òganizé, 24 rivé 26 oktob 2019
Dimanch 27 oktob 2019
Sé déziem fwa LLKM té ka òganizé manifestasion-tala. Randévou-a té l'IMS, ant 4è d'laprémidi é 8è d'swè. Té ni 78 moun enskri, é moun ki té la di sé té an bel manifestasion (anbians-lan té bon, lespri-a sé té pou rédé moun trapé plis konésans, òganizasion-an té bel).
Pou koumansé, Misié Lowenski, kòdonatè LLKM, swété tout moun bonvini. Épi i rimet Lwizmari Louzé ankourajman-an i té mérité pou zafè i té sòti pwen égal pou prèmié pri prèmié katégori-a an 2018.
Apré sa, Misié Léotin ba yonn-dé lendik asou manniè matjé kréyol-la, é sé Man Limer ki li dikté-a.
Toupannan sé korektè-a té ka travay anlè sé kopi-a, Misié Mandibèlè épi Misié Restog té ka ba moun lendik anlè manniè pou té matjé teks dikté-a (dapré pwojeksion-an tout moun té pé wè), épi anlè sé twa késion-an ki té ka permet chwézi ant moun ki té trapé pwen égal.
Chantè, mizisien épi dansè ADPKM, AM4 épi KABELL fè twa chan (épi an dansé kalennda) moun aprésié anlo. Menm manniè yo aprésié bel pawol Misié Liénafa (Misié Alblana té ka akonpanié'y épi tanbou).
Té ni an koté éti Misié Boukman té ka risivrè moun ki té lé wè montray liv pliziè matjè kréyol Matinik.
Épi té ni tout sé kandida-a épi tout sé moun-lan ki té la !
An bel woulo bravo ba yo !
SÉ KANDIDA-A KI TRAPÉ KOUWÒN
Katégori 1 : Sa ki pi douvan (ant 15 épi 20 pwen)
1- Françoise SERVIUS
2- Audrey TELEPHE
3- Hélène BEROARD
Katégori 2 : Ki an chimen pou érisi (ant 10 épi 14,5 pwen)
1- Marie BABIN
2- Marie SAINT-PRIX
3- Elisabeth BOUVIL
Katégori 3 : Sa ki an koumans-man (ant 05 épi 09,5 pwen)
1- Marie-Hélène SOMMIER
2- Christina MASSOUF
3- Graciela MISAINE
Mèsi anpil, anchay, anlo, ba :
- IMS pou akonpanié i akonpanié nou (sal, akey...)
- Maryse Baste pou sé foto-a, épi Daniel Sainte-Rose pou fim-la
- Sé korektè-a pou bat yo bat
- Matjè ki ofè liv pou ankourajman : Romain Bellay, Daniel Boukman, Georges-Henri Léotin, Jean-François Liénafa, Max Rippon
- Lantoupriz ouben sikti ki ofè ankourajman : Catamaran Bwa drésé, Hotel Paradis de l'Anse, Restaurant Chez Tante Arlette, Restaurant Le Koud Pouss, Musée de la Banane
- Média ki akonpanié nou
- Tout manmay LLKM ki djoubaké kon sa ka ékri pou pèmet manifestasion-an érisi.
A lanné pochenn !
Teks dikté-a,
épi lendik pou konpwann koreksion-an
Sé not-la ka kouri dépi 05 jik 20
1 mo ki mal ékri = -1 pwen.
An tolérans pou lòtograf-la ki an vè épi ki an italik = -0,5 pwen.
An tolérans tou pou lòtograf-la ki an vè san italik = -0 pwen
An blé = mo ki té ékri o tablo.
Listwa mo siklòn ek mo ouragan.
Sé pabò Loséyan Endien, nan li nò linò Loséyan Pasifik, Sidwes sidwes Loséyan l’Oséyan Pasifik, moun ka sèvi mo siklòn. Tifon lé di menm bagay-la. Japon, moun ka sèvi kamikaz, Lostrali l’Ostrali, wili-wili, Filipin, bagio.
Adan réjion-nou, sé Karayib-la té ni an bondié pou van. Bondié-tala té ka fè gwo gro déga, an menm tan i té bon. I té ka ranjé zafè tout moun. I té ka permet bon lapech. I té ka ba lafos pou djenyen ladjè. Non bondié-tala sé Hu Ra Kan. Sé Karayib-la té ka kriyé non'y, toupannan mové tan té ka simen ladézolasion. Lang Lanng anglé, panyol, fransé, pran mo-tala pou sèvi'y. Sé konsa kon sa, lang lanng anglé tounen'y an hurricane. Lang Lanng fransé a ka di ouragan. Lang Lanng panyol la pres pa chanjé ayen, i ka di uracàn.
An siklòn sé kisa ?
Siklòn sé tout mové tan ki ni van adan'y é ki ka tounen anlè koy kò’y menm. Sa lé di, dépi ni anchay gro gro niyaj ka sanblé, ka monté wo adan siel-la, ka woulé kòyo kò yo anlè kòyo kò yo menm épi fos. I ka fè an gwo gro toubouyon ki ni van adan'y, yo ka kriyé sa an siklòn.
Sé konsi nou ka pran an so plen épi dlo. Épi lanmen-nou, nou ka fè dlo-a tounen vit, jikatan nou rivé wè fon so-a. Dlo-a ka fè an toubouyon. Toubouyon-an ka fè an won an fon so-a. Won-an ki ka permet nou wè fon so-a, sé sa yo ka kriyé zié siklòn-la.
Serge RESTOG, Lamétéo atè bannzil karayib la, Ibis rouge éditions, 2003
Késion pou té chwézi ant moun ki té trapé pwen égal
(Bon répons-lan an vè)
1) - Kalmisiré, sé (1 pwen) : - Kalmipla - Vanzalizé - Van doubout
2) Nan ki dat Matinik viv an ouragan, an tranmmantè, an razmaré an menm moman-an (1 pwen) :
- 1755 - 1780 – 1837 (26/07) - 1939
« Plusieurs secousses, pendant un ouragan épouvantable et un raz-de-marée ».
Dans « Tremblements de terre et raz de marées de l’année 1837 (Martinique), dans Feuillard M. 1985.
Macrosismicité de la Guadelooupe et de la Martinique.
SL. Institut de Physique du globe de Paris, p ; 259 (d’après Moreau de Jonnès).
3) Sa sa lé di, G.E.R.E.C. ? (ékri’y épi tout let-li) (1 pwen)
Groupe d’Etudes et de Recherches en Espace Créolophone
POUR LA LICENCE DE CRÉOLE
La Licence de créole est une voie privilégiée pour tous ceux, toutes celles, jeunes ou moins jeunes, qui envisagent de travailler (ou qui travaillent déjà) dans les domaines du tourisme, de l’animation culturelle, de la publicité, du journalisme, et de l’enseignement. Ce ne sont là que quelques exemples des perspectives qu’offre cette formation universitaire.
Dans le domaine du tourisme, on a souligné à juste titre qu’outre le sable blanc et les cocotiers, la Martinique, peut-être plus que d’autres îles, a comme atout un riche passé, une culture bien vivante, qu’apprécient des visiteurs, pas seulement préoccupés par la « bronzette » comme on croit.
Un animateur culturel, une animatrice culturelle, incultes dans ces domaines, langue et culture créoles, c’est difficile à concevoir.
La connaissance approfondie de la langue créole et de la culture qu’elle véhicule sont utiles à tout journaliste aux Antilles, spécialement sans doute pour tout ce qui concerne les enquêtes, le journalisme d’investigation.
On peut dire la même chose pour le publiciste (en matière de créativité, d’impact sur son public…) : la connaissance de la culture native-natale permet bien évidemment de mieux toucher ceux à qui on s’adresse.
Mais, même si une Licence, quelle qu’elle soit, ne débouche pas sur le métier de professeur, une Licence de créole peut être pour quelqu’un qui se destine au métier d’enseignant, un atout indéniable. En effet, dans le primaire, son travail consiste à inculquer les connaissances de base : lecture, écriture, grammaire et orthographe, éléments de mathématiques (arithmétique et géométrie), connaissances de base auxquelles sans doute faut-il ajouter aussi des connaissances indispensables en Histoire et Géographie. Et qui ne se rend pas compte que des bases solides dans la langue créole et dans la culture qu’elle véhicule sont, pour un enseignant, une aide précieuse dans nos pays ? A la fois pour le rapport à des élèves bilingues mais créolophones « au quotidien », et pour la transmission de ces éléments de la langue créole, avec tout ce qu’elle charrie symboliquement (notre identité est inscrite fortement dans cette langue, dans ses mots, ses expressions, ses proverbes et autres. )
Au niveau culturel, l’existence d’une Licence de créole à l’Université des Antilles est pour nos pays, Guadeloupe et Martinique, un enjeu presque de survie.
En outre, de manière générale, la créolistique est un enseignement très formateur pour l’esprit : qu’on lise pour s’en convaincre, par exemple, les ouvrages de Jean Bernabé, Ranboulzay, tomes 1 et 2 : une puissance de réflexion et une finesse dans des analyses poussées, sans sectarisme, au service d’un combat à dimension culturelle, et politique au sens le plus noble.
Est-il nécessaire de préciser qu’il serait souhaitable qu’un maximum d’étudiants puisse s’inscrire pour préparer la licence Langues, littératures et civilisations étrangères et régionales - créole.
Pour LLKM, Liannaj pou lanng kréyol Matnik
(ADPKM, AM4, IKAK, KABELL, K@KO, KM2, KALBAS LÒ LAKARAYIB,
LAKÒDINASION LAWONN BÈLÈ, SANBLAJ POU FÈ KRÉYOL LÉKOL),
Georges Henri Léotin, sigrétè LLKM
An sitwayen matinitjè vètikal kité nou.
Jòdi 4 désanm 2018, Georges Eleuthère MAUVOIS (GEM) alé. Nouvel-la tonbé blip kité nou adan an gran lapenn.
GEM sété an wo gradé fonksionnè Lapos, Léta fransé ; men sé pa sa tousel i té yé.
I té sitou, an sitwayen matinitjè, angajé ek doubout an péyi’y.
Gwotet pati konminis matinitjè ek sendikalis, i goumen tout lavi’y pou défann travayè ek moun maléré. I pa té ka sipòté lenjistis ek lesplwatasion moun : kifè, toulonngalé, i té ka kritiké ek ataké mové tretman patwon asou ouvriyé ; mové tretman Lafrans asou sitiasion sosial, politik ek ékonomik Martinik. Lé gwo chef Gouvelman kolonial fransé pa té enmen manniè lonjé-dwet tala asou politik-yo. Komva, GEM té tet kolé épi dé bon zanmi’y : Walter GUITTEAUD ek Armand NICOLAS ; yo té ka vini pou yo danjéré.. Kidonk, silon lòdonans DEBRÉ (1960), yo désidé dépòté yo an Frans, an 1962. GEM rifizé pati. I ped travay-li Lapos. I viré étidjan : i aprann dwa ek vini avoka. Sé an 1982, nouvo Gouvelman fransé-a viré nonmen’y fonksionnè Lapos.
Lè GEM sòti adan lawonn politik la, sé menm manniè i pòté pasion’y, lanmou péyi’y ek langajman’y adan litérati. I matjé liv an fransé kon an kréyol, ba granmoun kon ba timanmay lékol. Men, sé plito litérati kréyol-la ki fè GEM vini an mapipi ékriven. I pa té adan pies mouvman litérè ; men, i té enmen matjé pies téyat asou tras chimen Molière, Sophocle…: Agénor Cacoul, Don Jan, Misié Molina, Antigòn, Arivé d’Pari, Ovando… Yo jwé pres tout sé pies téyat-li a. Pou an ékriven sa sé an gran lonnè ek mak rèkonésans. Fok sav tou, sé “Man Chomil”, an vayan pies téyat konmik i matjé an 1990 ki rann li popilè toubannman. Epi komédi-tala épi dot teks-li, lidé’y sété ba lanng kréyol la plis wotè ek fè pep Martinik wè’y asou anlot kanman. Lot lidé’y sété fè dan ri kò pou nou pran konsians konpòtasion mes aliénasion nou ek sòti adan’y.
GEM pòté kréyativité’y tou, adan roman “Gélius et son disciple ou Paroles de mangouste" ek adan liv ka palé asou lavi moun : Janine et Akouré, Chateau Aubery, Georges Gratiant, Henry Lémery….
Dan Ti Zétwel, Kont Lé Kat Kwazé, ek Mi yo, liv i matjé pou lédikasion timanmay, sé tout sansibilité lanfans–li ki ka paret.
An vérité, an gran défansè ek òbsèvatè sosiété matinik kité nou. Nou lé salié mètamanniok-la pou tou sa i kité ban nou, ek fos-la i ba péyi-a. Nou di’w mési. Lonnè ek respé anlè’w.
Jozet BURLET-MIATEKELA
Prézidant lasosiyasion KARIB KRÉYOL ÒGANIZASION (K@KO) 12/2018
Manm Liannaj pou Lanng Kreyol Matinik (LLKM)
LAJOUNEN KRÉYOL TOUT OLIWON LATÈ - OKTOB 2017