Sa ki sòti nan Konsit LLKM

anlè dives pwen grafi épi lòtograf lanng kréyol Matinik

 

Sanmdi 1é oktob 2022

Sal Émile Maurice, Lotel Lasanblé, Avèni Lé Karayib

 

 

 

1- Pou matjé non péyi, non kontinan, sig

 

a- GEREC I  ka sèvi lé prépozision o (O Kanada), an/ann  (An Frans, Ann Anglitè),  épi « les morphèmes » l (Lespay), la (Lafrans), lé (Lézétazini). Yo kolé.

GEREC II ka ka fè kon GEREC I pou an/ann épi o. Twazékant, pou sèvi mòfèm l’, la, lé lè, i ka dékolé yo : l’ (L’Espay), la (La Frans), lé (Lé Zétazini),  (Lè Vietnam).

KONSIT 2022 tonbé dakò pou asepté dé manniè matjé a (kivédi kolé oben dékolé l’, la, lé, lè), oben pratitjé dé manniè-a silon model non-an nou ka jwenn. Anmizi-anmizi, pratik moun, épi tan-an tou, ké priyorizé an manniè matjé.

 

b- Pou non sig sikti, Konsit oktob 2022 tonbé dakò pou tjenbé menm fom-lan ki ta lojin-yo. Okontrè pé kréyé anlo poblenm mofwazaj, épi poblenm sans pannan moun ka li. Kidonk nou ka sèvi mòfem-lan ki douvan yo, ek nou ka dékolé’y. Kontel : la CTM, la JEC, la JOC, l’OJAM, l’AM4, lè PCM…

 

 

2- Matjé gran nonb

 

a- Pou inité, dizenn épi inité, nou ka tjenbé sa éti GEREC I, GEREC II, épi dot lékol tou, dakò.

 

Matjé dépi 1 a 19

- Épi mo ki asou pwa kòyo : en/yonn - dé - twa - kat - senk - sis - set - uit - nef - dis - wonz - douz - trez - katoz - tjenz - sez

- Épi mo ka asosié dizenn épi inité : diset - dizuit – diznef

 

Matjé dizenn

dis - ven - trant - karant - senkant - swasant - swasanndis - katrèven - katrèvendis

 

Pou déwoulé sé dizenn-lan, nou ka kolé dizenn épi nonb dépi 1 a 19

ventéyen - venndé - tranndé - karanntwa - senkannkat - swasannsenk - swasannsis - swasantéwonz - swasanntjenz - katrèventéyen - katrèvenset – katrèvendizuit

 

b- Pou santèn, ni dé pratik : kolé, épi dékolé. Nou chwézi kolé.

Matjé santèn

Nou ka kolé inité-a douvan san (sof pou san) : san - désan - twasan - katsan - sensan - sisan - setsan - uisan - nefsan

 

Pou déwoulé sé santèn-lan,

- nou ka kolé santèn épi inité : désandé - twasantwa - katsankat... sof lè ni /en/ dèyè mo /san/ éti nou ka mété an tiré (san-en, twasan-en...)

- nou ka kolé santèn épi dizenn : sandis - sansenkant - sanswasanndis - sankatrèven - sankatrèvendis

- nou ka kolé santèn épi dizenn+inité : sensanswasannsenk - sisanswasannsez - setsankatrèvenset – uisankatrèvendizuit, nefsankatrèvendiznef, dizuisankarantuit, diznefsandé...

 

 

c- Pou mil, ni dé pratik : kolé, épi dékolé. Nou chwézi dékolé.

Nou ka dékolé /mil/ di tou sa ki lantoun li :

dis mil - swasanndis mil - nefsan mil - uisan mil nefsan - sen mil sisan - katrèvendouz mil désan - dé mil uisanvenndé - désanven mil katsanswasanndouz - katrèven mil twa

 

d- Pou milion épi milia, nou ka tjenbé sa éti GEREC I, GEREC II, épi dot lékol tou, dakò.

Nou ka dékolé /milion/ oben /milia/ di tou sa ki lantoun yo :

dé milion twa - katrèven milion sen mil twasanswasanndisnef - twa milia dé milion désanvenntwa mil katsansenkantuit

 

 

 

 

3- Asou manniè matjè lavansé lè-a

 

a- GEREC II ka popozé mété an tiré ant apré ek midi : apré-midi.

Mè lè’w gadé sé diksionnè Kréyol Matinik la ta, ta), popozision-tala pa ka paret. PINALIE : Sa ou fè aprémidi-a, lézaprémidi : laprémidi (habitude) ; CONFIANT : Laprémidi - var : aprémidi

Konsit-la tonbé dakò pou matjé : /aprémidi/, /laprémidi/.

 

b- Konsit-la tonbé dakò pou matjé /é dimi/ dékolé davrè /é dimi/ lé di tou, an bagay ki jouté, ka vini anplis. 

 

c- Konsit-la tonbé dakò pou dékolé sé mo-a lè nou ka matjé /é ka/, /en ka/, /an ka/. Twa manniè matjé-taa bon. Twazékant, nou ka tjenbé /é/, men kon sé an fom ki pi ra, nou ka priyorizé /en ka/ épi /an ka/.

katrè en ka - sétè an ka - sétè é ka

 

d- Konsit-la tonbé dakò pou dékolé sé mo-a lè nou ka matjé /li ka/, /lè ka/, /l’ka/

Twazè mwen lè ka - Twazè mwen li ka - Twazè mwen l’ka

 

e- Konsit-la tonbé dakò pou dékolé sé mo-a lè nou ka matjé /mwen/ + lè. Sétè mwen dis

 

f- Konsit-la tonbé dakò pou matjé kolé /dimiyè/, /kardè/.  


Sa ki sòti adan Konsit LLKM, 

anlè dives pwen grafi épi lòtograf lanng kréyol Matinik 

 Sanmdi 20 févriyé 2021 - Sal réyinion la CTM

 

 

Nou viré anlè zafè mo konpozé.

Pliziè manmay di sé koumansé nou ka koumansé matjé lanng-lan, kifè rété késion pou nou réglé. Késion-an : ki estratéji nou ka sèvi pou pasé di loral a lékri. Ki manniè an réyalité palé ka pasé adan an réyalité éti nou ka matjé. Poutji nou ka kolé, poutji nou ka dékolé ? Manniè sa ka fet adan dot lanng pa pou blotjé nou. Dékolé épi kolé, sé silon lespri lanng-lan ki anchouké nan palé-a.

 

Mi sa nou ritienn :

 

1- Pié mango olié Piémango Pié-mango

Kolé Piémango ni an lojik (an lespri-nou, i ni an lidantité ki ta’y, i ka maché kon an jénérik, kontel i diféran di pié tab,pié moun, pié kochon) ; dékolé’y ni an lojik tou (pié, sé an rakousi pou di piébwa ki jénérik, mango ka palé di model piébwa a, cf Jean Bernabé, La graphie créole, p 55) ; men dékolé’y ka fasilité moun li, épi i ka senplifié pou trété tou sa ka vini apré (model pié mango a, oben model mango a, épi léta pié-a oben mango-a). Épi nou ka gadé tiré-a pou présizé sa ka vini apré.

 

2-Pié mango-vè olié Piémango-vè Piémango vè

Tiré-a entérésan ant mango épi , pas i ka permet matjé ki kalté pié mango ki la.

 

3- Pié mango pouri, Pié siret-kochon chajé, Pié tanmaren-dézenn si

Es sé pié-a ki pouri oben es sé sé mango-a ? Pé ni an késion la ! Mé, kisiswa lanng-lan, sé pa manniè matjé ki oblijé klèsi tout bagay. Doukou-a ka konté tou, menm si sé pa li yonn. Fok rivé touvé an lékilib pou rédé moun konprann. Kontel, an fransé, yo ka matjé « pied de meuble cassé », la tou pé ni an késion.

 

4- Bet-sizo, Bet-lafiev, Bet-a-fé, Bet-wouj, Bet-long, Bet-anni-pié olié Betannipié

Bètannipié Bet sizo Bet lafiev Betafé/Bet a fé Betsizo Betlafiev

 

5- Met-a-fè, Met-pies, Met-a-manniok, olié Metafè/Mètafè, Metamanniok/Mètamanniok, Metpies

 

- Sé pa pas bagay-la ka maché pou pié i pou maché pou bet, met, yanm... Fok fè atansion pou nou toujou two lojik. Délè, lè i pa toujou klè, sé an plézi. Ni an lojik, mé lojik-la pé diféran.

Pié ka lianné épi non fwi. Bet ka lianné épi tout kalté mo (non, prépozision, adjektif), anviwònman-an diféran : la, ni an lojik ! 

 

- Isi-a, tiré-a adan menm lojik-la nou sèvi pou mango-vè, i ka présizé an model bet, met, yanm.

Bet-a-fé adan an lis mo nan lanng-lan éti ka alé épi an prépozision. Si nou kolé sé mo-a, es nou sa fè’y pou tout sé lézot mo-a ? Fok pa nou fè mo épi mo, ni telman mo ka pozé poblenm kolé/dékolé. Sa té ké entérésan nou fè an lis pou chak diféran model mo, épi di la présizé rég jénéral la.

 

- Twazékant, ni an tandans asé fò pou kolé sé mo kout la ki ni an lidantité ki tayo, kontel Metpies, Metafè, pas pi mo-a long, pi sa difisil pou li’y.

 

- Nou adan an basen dé lanng, ek sa kréyé labitid wè épi li. Fok nou sa gadé épi sa tou.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


 

Sa ki sòti adan Konsit LLKM, nan lanné 2020,

anlè dives pwen grafi épi lòtograf lanng kréyol Matinik 

 Sanmdi 3 oktob 2020 - Sal archiv téritwa-a 

 

 

1 - Anlè "GN"

Gn, sé an son konsòn nan fransé-a.

I pa ka ezisté adan kréyol matinitjè a. Kidonk, i ka évolié adan lanng kréyol la.

Twazékant, nou ka tann li pizanpi, épi zafè dékréyolizasion-an.

Kréyol ka trété son gn fransé-a dives manniè. Adan lojik lanng-lan, i ka mété y, n oben ni

an koumansman, an mitan, ek an lafen mo-a.

 

2 - Anlè tiré-a

 

a - Nou palé pou veb an séri.

 

Nou tonbé dakò pou di tiré-a, sé silon sans-lan. I nésésè lè piziè veb ka di an sel bagay.

 

- Nou dakò sèvi tiré-a tou lè nou ka détayé mo-a pou ensisté.

Kontel : Misié, sé an va-ka-bon

 

c - Nou dakò sèvi tiré-a tou lè nou ka doublé mo-a.

Kontel : flap-flap, dabou-dabò...

 

 

d - Anlè zafè tiré-a pou lézot mo-a, nou séyé wè pliziè manniè, dapré pliziè popozision.

Ni anlo késion, éti répons-lan pé difisil (pa pou kréyol-la selman, mé pou tout lanng). Fok pa sistem grafik la two konplitjé, mé tiré6a ké rendé nou présizé sa nou lé di pou moun pé konprann lè yo ka li. Sa ka mandé nou pofondé toujou, épi viré anlè sa adan an lot konsit. Toupannan sa ka fet, nou ka tjenbé GEREC II kon i yé a, épi nou ka gadé diféran pwosédé moun ka sèvi.

 

 

 


 

Sa ki sòti adan Konsit LLKM, nan lanné 2019,

anlè dives pwen grafi épi lòtograf lanng kréyol Matinik 

Dapré Sanblé animatè latilié/met-lékol, sanmdi 9 maws, Sant Lakilti Marcé, Senjozef

Dapré Sanblé épi Matjè kréyol, sanmdi 1é jen, Sant Lakilti Marcé, Senjozef

Dapré Latilié LLKM « Yonn-dé pwen anlè grafi épi lòtograf kréyol la »,

jédi 24 oktob 2019, adan « Jounen Pawol palé, Pawol matjé atè Matinik »

la CTM òganizé, 24 rivé 26 oktob 2019

 

 

 

            Dépi travay GEREC koumansé adan lé lanné 70, ékriti an lanng kréyol koumansé simayé toupatou andidan péyi-a. Poutan, magré travay GEREC, rété dives poblenm ki pòkò rézoud, ek ni dives késion anlè manniè matjé désèten bagay nan lanng-lan.

Nan lanné 2019, LLKM òganizé an Konsit : an Sanblé épi lé fòmatè, sanmdi 9 maws, Senjozef, an lot épi matjè an lanng kréyol, sanmdi 1é jen, Sentlis, épi an Latilié «  Anlè yonn-dé pwen grafi épi lòtograf lanng kréyol la », kantékant épi la CTM, jédi 24 oktob, adan Jounen « Pawol palé, Pawol matjé atè Matinik ». 

Konsit-la (ki pran diféran fom : sanblé, latilié…), sé manniè nou touvé, atè Matinik, pou nou awmonizé o pli wo, jòdijou, manniè matjé kréyol Matinik. Pou sa, nou ka séyé sanblé tout moun ka bat anlè lanng kréyol Matinik, nan diféran moman, pou pofondé pliziè pwen.  Dokiman-tala, sé pou prézanté sa ki sòti adan Konsit lanné 2019.

 

 

 

1 - Son lanng kréyol la, épi lalfabé’y

 

a- « ui » :

GEREC I ka klasé « ui » kon an « semi-voyelle ».

 

GEREC II pa ka noté « ui » adan tablo pou son kréyol yo ka pibliyé.

G.E.R.E.C., Mofwaz,  Liméwo 2, 1977, Centre Universitaire Antilles- Guyane, P 9, ek Liméwo 3, P 7

 

 Adan dokiman-tala, adan sé not-la (1), ni an dévlopman ki pé espitjé sa :

« On remarquera  que par souci de simplification, nous n'avons pas mentionné toute une série de sons créoles qui appartiennent aux systèmes phonétiques non-déviants par rapport au français. Pour la graphie des sons concernés se reporter à Mofwaz 1, P 17, 18, 19 ».

Not-tala fet pou espitjé zafè ni pliziè son ki adan sistem pi laj la (système maximaliste) yo pa ka mété an tablo-a. Men, an tan-tala, « ui » la toujou. Dapré sa nou ka wè, ka rivé an lè, ni dot son ki pa ka fidjiré ankò, kontel  « », « » (yo adan Mofwaz 1, men yo ka tiré yo, pas sé son-tala « pratiquement inexistant en créole »), épi « ui » tou.

Bernabé, Jean, 1983, Fondal-Natal, Grammaire basilectale approchée des créoles guadeloupéen et martiniquais, Volume 1, l'Harmattan, P 319

Adan liv-tala, yo ka noté « ui » épi /ɥ/ en API, épi « » en « signes retenus ». Mi manniè yo ka espitjé sa  :

« (1) Nous ne croyons pas utile de distinguer graphiquement  /ɥ/de /y/ vu le caractère limité des mots comportant /ɥ/ »

 

KONSIT-LA :

Sé Sanblé-a té dakò pou klasé son-tala kon an vréyél, mé yo té mantjé désèten éléman sé langannis-la pòté.

 

An final di kont, apré Latilé 24 oktob 2019, kon GEREC I épi GEREC II, Konsit-la tonbé dakò pou klasé son-tala kon an dimi-vréyel.

 

b- « gn » :

- GEREC I ka klasé’y kon an konsòn.

Bernabé, Jean, 1983, Fondal-Natal, Grammaire basilectale approchée des créoles guadeloupéen et martiniquais, Volume 1, l'Harmattan

P 319 : I klasé apa, nan « phonèmes (acrolectaux n’appartenant qu’à certains locuteurs) »

 

- GEREC II ka klasé’y kon an konsòn, kantékant épi sé lézot konsòn-lan.

BERNABÉ,  Jean, 2001, - La graphie créole, Guide du Capes créole, Ibis Rouge Éditions, P 32-33.

P 106 : « Il y a lieu (…) de noter cette succession de deux phonèmes par le graphème /gn/, ce qui aboutit à la forme /kanpangn/, laquelle n’est pas une pure invention puisqu’elle existe dans divers créoles, y compris le martiniquais. Autres exemples : montangn « montagne », kangn « paresse, torpeur », pengn « peigne », pangn  « pagne »

Dans une perspective de graphie pandialectale, ces dernières formes (en position finale absolue) sont celles que nous retenons dans le cadre des présentes propositions. »

 

KONSIT-LA :  

- Pou sé Sanblé-a, sé an son yo pito ka sèvi Gwadloup, I pli ra Matinik, men i la. Toutfwazékant, Matinik, nou ka opsèvé souvanman, moun pé mété « y » ouben « n » laplas-li an bout mo-a (kanpangn, kanpay, kanpann) ; an mitan mo-a, moun ka mété « nié » ouben « y » (sinié, siyen)

- Adan latilié-a,  anlo moun anlè pozision sé Sanblé-a. Men ni an pozision ka di son-tala pa ka èzisté Matinik.

 

An final di kont, nou ké sèvi « nié » ouben « y » (sinié, siyen) an mitan mo-a,« n » épi « y » an bout mo-a. Men ni an tolérans pou « gn » an bout mo-a, toupannan an lanket ké fet pou sav si son-tala ka èzisté vréman Matinik.

 

c- « ou » :

- Ni désèten moun (anpami moun ki adan mouvman « afrocentisme ») ka matjé’y « ».

- Nan fonétik entènasional la : pou matjé son « ou », yo ka sèvi « ».

 

- GEREC I épi GEREC II ka matjé « ou ». Poutji ?

cf Mofwaz 1, P 15 (…) « Mais on doit aussi savoir que le signe graphique est tout à fait conventionnel. Le principe phonétique sauve, à lui seul, le caractère autonome de l’écriture du créole. Cela ne sert donc à rien, de chercher systématiquement (au nom du caractère conventionnel de l’écriture) à créer des signes tout à faits différents de ceux que le français utilise. (…) »

P 27 « Certains, encore rares, retiennent le principe phonétique, sans pour autant aboutir aux mêmes symboles graphiques que nous. Cela tient au fait qu’ils ne se sont pas préoccupés de faire intervenir comme nous l’avons fait, de multiples paramètres : technologiques (machines à écrire), écologiques (13) (contacts français-créole), idéologiques (déviance du créole), descriptifs (réalités phonologiques et syntaxiques), pédagogiques (nécessité de la simplicité et de l’intégration), etc. (…) »

(13) Le français est une langue dominante pour le créole. Mais cette relation de domination n’est possible que parce que ces deux langues sont en contact. Cette relation a donc aussi un caractère écologique. Si un jour le caractère de domination du français disparaît, il ne restera que la relation écologique. Il est donc nécessaire de tenir compte de ce facteur (qui a des racines historiques) dans l’élaboration d’un système qui doit être avant tout un instrument utile.

 

KONSIT-LA :

- Pou Sanble sé matjè-a, ni an diférans ant lòtograf épi fonétik. Lòtograf, sé pa anni kopié lalfabé fonétik entènasional la. Ni an diférans ant grafi épi lòtograf. Grafi, sé zouti pou matjé mo (i, y…), i ka fiksé an lalfabé ; lòtograf sé manniè matjé mo (chien, chyen). Ni an diférans ant fonétik (son ou ka sèvi lè ou ka palé, vayasion-yo) épi « phonologie » (manniè ou ka lianné son pou fè mo, doukou-yo).

- Latilié-a tjenbé analiz-tala.

 

 

Kidonk Konsit-la tonbé dakò pou tjenbé « ou », pas sa ka fasilité moun li, moun ja abitwé, ek lòtograf pé pa selman an kopi sin fonétik entènasional la.

 

d- «  r/» 

GEREC II :  

ARSAYE, Jean-Pierre, Quelques principes élémentaires pour écrire en créoles martiniquais et guadeloupéen,  P 7, www.cours-de-creole.com

(…) « - Dans une syllabe ou se trouve une voyelle arrondie (o, ò, on, ou), on utilise w » ;

- dans une syllabe comportant une voyelle non arrondie (a, é, è, i, en, an), on ne se réfère qu’à la prononciation de la syllabe pour savoir s’il faut écrire r ou w

Exemples :

Wonm (rhum), wob (robe), rat (rat), kriyé (crier), travay (travailler)  (…) »

 

KONSIT-LA (sé Sanblé-a épi Latilié-a) tonbé dakò pou tjenbé prensip-tala.

 

e- Ni son ki ni dé fidji :

Dépi GEREC I, a/à (vaval, Jàn) ; dépi GEREC II, è/e (bèlè, bel), ò/o (an pòpot), i/y (zié, zorey).

 

KONSIT-LA (dé Sanblé-a épi Latilié-a) :

Nou ka di « An son, an fidji », pas sé an prensip fondal adan sistem fonétik la kréyol-la ka sèvi. Men fok nou di, adan sistem-la, ni yonndé vayasion, yonndé èsepsion. : a/à (vaval, Jàn), (bèlè, bel), ò/o (an pòpot), i/y (zié, zorey).

- Nou chwazi pa mété « » adan tablo lalfabé épi son, menm si « e » ka paret, (dépi GEREC II) kon fidji espésial an let ou ka pononsé « è », pas sé pito an reg gramè.

Menm parey, nou pé ké mété ò/o, y/i. Sé let-tala ja adan lalfabé kréyol la. Vayasion-an adan matjé-a, sé an reg gramè.

 

2 - Anlè vayasion nan lanng-lan

 

a- LLKM anlè GEREC II.

Anlo matjè anlè GEREC II. Anlo moun Matinik anlè GEREC II. Lakadémi-a tou ka woulé dapré GEREC II. Matinik, ou pé di GEREC II a lofisiel. Sanblé-a ka di fok nou rété anlè GEREC II.

 

b- Ni vayasion pou di désèten bagay : pou di an bagay, pé ni mo diféran silon dives réjion, ni dives manniè pononsé tou.

KONSIT-LA (dé Sanblé-a épi Latilié-a) dakò pou di nou pa ni pou chwézi, fok pran tout sé mo-a, épi manniè yo. Sa ki pli potalan, sé matjé yo bien.

 

c- Vayasion adan grafi-a

- GEREC I ni an vayasion anlè a/à (Jan, Jàn) ; GEREC II jouté dot,  è/e (tèbè, lafet), ò/o (sòti, kok), i/y (vié, yoyo, bagay). Matinik, épi adan sé Sanblé-a tou, nou ka woulé anlè sa.

 

- Jean Bernabé fè an popozision pou an Estanda 3 : toupandan i ka rété anlè fondok lékriti fonétik la, J. Bernabé ka popozé  alé pli lwen adan zafè vayasion-an, parapot a GEREC I épi GEREC II. I ka popozé  doublé « t » (tt) épi doublé « » (ss) lè yo alafen mo-a, apré  a, e, i, o, ou (metafè, leskiz, men lafett, pass, piess). 

-BERNABÉ, Jean, 2013, Obidjoul - Approche écologique et cognitive au service du mieux lire-écrire, Editions Le teneur, P 91 à 94

P 74 : « J’appelle » « créoloverse » cet élément rajouté, qui prévient toute source d’hésitation (…)

P 78 : « ayant pour fonction d’éviter toute ambigüité et de détourner d’une interprétation francoverse d’un item (…) 

BERNABÉ, Jean, 2017, Écriture, lecture et facture lexicale du créole - Ranboulzay 2 / Révolution 2, L’Harmattan, P 34-35

P 34 : « Ce redoublement a deux vocations :

- d’une part, éviter une interférence – nocive à la lecture – entre les domaines phoniques et visuels. La proximité et la prépondérance du français dans l’écosystème sont en effet de nature à susciter chez le lecteur une approche phonique (…)

- d’autre part, (…) participer de manière fonctionnelle à la dynamique variationnelle de la graphie du créole à partir d’une donnée structurelle (…) »

 

KONSIT-LA (Sanblé sé matjè-a, épi Latilié-a) diskité anpil anlè sa.

 

Yo tonbé dakò pou pa sèvi ss/tt, kisiswa mo-a, kisiswa ka-a.

Estanda 2, sé baz-la. Épi, apré tan épi lespérians, nou ké ni pou òganizé dot bokantaj pou sav manniè nou ka mélioré’y anlè désèten pwen éti sa pé nésésè. Pou sa, nou ké pé gadé dapré estanda 1, popozision estanda 3, épi dot popozision ki sé pé rivé.

 

 

3 - Manniè sèvi tiré-a

 

 a- GEREC I épi GEREC II 

Ni bagay fondok ka woulé dépi lontan

 

BERNABÉ,  Jean, 1987, Grammaire créole, Fondas kréyol-la, L’Harmattan, P 18, 19, 27, 28, 32, 36, 38, 58, 59, 62

BERNABÉ,  Jean, 2001, - La graphie créole, Guide du Capes créole, Ibis Rouge Éditions, P 43 à 46, P 48 49, P 53

a- Relier le nom et le déterminant placé immédiatement après le nom :

* nom et articles définis : « la », « an », « lan », « nan », « a », « yan », « ya » (ex : bef-la, moun-lan, frédi-a, moun-nan, zié-ya, jaden-yan.),

* nom et adjectifs démonstratifs : « tala », « taa », articles à valeur démonstrative « a », « la », « sé … la », « sé … a » (ex : fanm-tala, fanm-taa, oswè-a, sé met-la, sé anglé-a),

* nom et mots utilisés pour marquer la possession : « mwen », « ou », « li »,  « nou », « zot », « yo » (ex : tab-mwen, tab-ou, tab-li, tab-li a, tab-nou, tab-zot),

* nom et particule interrogative placée après l’adjectif interrogatif : « ésa », « sa » (ex : ki moun-sa ki palé a ? ki moun-ésa ki palé a ? ).

 

b- Éviter des confusions, lever certaines ambiguïtés :

Ex : fanm tèbè-a (la femme de l’idiot) ; fanm tèbè a (la femme idiote) -  loto-nou ka woulé (notre voiture roule) ; tout lajounen, loto nou ka woulé (nous conduisons beaucoup).

 

c- Réaliser des combinaisons de nombres cardinaux à valeur indéfinie :

Ex : yonn-dé, dé-twa, twa-kat, dé-o-twa (avec voyelle intermédiaire « o » signifiant « ou bien »), do-twa (avec  voyelle intermédiaire « o » qui efface la précédente), dé’w-twa (avec voyelle intermédiaire « o » modifiée en semi-voyelle « w »).

               

 

d- Constituer une unité lexicale autonome (mots composés de deux verbes, noms, adjectifs ou adverbes). Ex : maché-bwété, alé-viré, kouri-vini, vitman-présé, adwet-agoch, do-lanmen).

 

Adan KONSIT-LA (dé Sanblé-a épi Latilié-a), tout moun dakò épi pwen a ek b. Pa ni pies poblenm asou sa.

 

b- Jòdijou, ni diskision anlè pwen c épi d :

Jean Bernabé fè dot popozision (pou an “Standard III”).

- BERNABÉ, Jean, 2017, Écriture, lecture et facture lexicale du créole - Ranboulzay 2/Révolution 2, L’Harmattan, P 35-36-37

P 35 : (…) Les mots composés sont notés, selon le principe germanique de fusion graphique, ce genre d’assemblage des mots constituant une activation cognitive de la lecture. »

P 36 : « Signalons que la notation des noms composés avec un trait d’union correspondrait à une logique selon laquelle ils seraient écrits en fonction de leur origine française, très prépondérante dans leur construction. Quel intérêt y aurait-il en effet à noter avec un trait d’union fanm-déwò ? Le créole gagne t-il, dans le cas de la lecture, à renvoyer systématiquement à son origine française (…)

- Tiré tiré-a ba non konpozé, kontel pies kann, pié mango, épi kolé sé mo-a (pieskann)… ; tiré tiré-a ba veb an séri tou, épi dékolé sé veb-la, kontel « alé viré »…

- Mété tiré-a douvan an non oben an ajektif éti ni douvan’y « ala »  (ala-djoukdjouk), « jes »  (jes-anbafey), « mes »  (mes-mòlòkoy), « san »  (san-manman), douvan « an » (pou di « lanné ») épi « è » (pou di « lè ») apré an chif (diz-an, in-è), épi lè pou doublé an adveb (flap-flap, dabou-dabò).

SÉ SANBLÉ-A  diskité prèmié parti popozision-an.  Yo tonbé dakò anlè prensip popozision Jean Bernabé, kivédi lè an mo kréyol ka sèvi dé mo pou palé di an bagay ki ni an lidantité ki ta’y, an linité ki ta’y, fok pa mété tiré, épi fok kolé lé dé mo a.

Men es fok nou alé ankò pli lwen. Kontel, es fok nou kolé « piémangovè », « piémangozéfirin ». Sanblé-a touvé sa pa ka fasilité an moun li, épi sa pé ba dé mo two long. « zéfirin », « vè », « basiyak », sé ajektif, kidonk fok dékolé yo, mété yo apré (piémango zéfirin…). Men es fok matjé mango vè ouben mangovè, mangozéfirin ouben mango zéfirin ? sé répons-la té diféran, é nou pa trapé tan diskité sa vréman.

 

Pou tout sé mo-a ki ka palé di moun, nou ka kolé : jennjan, viékò, tigason, granmoun… Pou dot mo, si yo ka fòmé an lot mo, an lot « idantité », nou ka kolé yo tou : Chouvalbwa…

 

Anlè zafè tiré-a pou mo konpozé épi veb an séri, ni pliziè manniè wè épi pliziè popozision. Sa ka mandé an lot konsit. Kidonk, Latilié-a di sa mérité pofondé ankò. Toupannan sa ka fet, nou ka tjenbé GEREC II toujou kon i yé a.

 

 

c- Ki manniè matjé sé gran nonb-lan ?

« mil-nef-san-venn-senk » (épi tiré) ouben  « mil nef san venn senk » (san tiré) ?

- GEREC I épi GEREC II  ka kolé dizèn épi inité, épi ka dékolé sé mo-a lè yo apré dizèn épi inité :

 PINALIE, Pierre, BERNABÉ, Jean, 1999, Grammaire du créole martiniquais en 50 leçons, L’Harmattan, P 133

(…) ventéyen, venndé (…) swasanndis, katrèven, katrèvendis

BERNABÉ,  Jean, 2001, La graphie créole, Guide du Capes créole, Ibis Rouge Éditions, P 86, P 94  (Extrait du roman Bitako-a de R. Confiant  en GI et GII) :

(…) dis mil enfimié an blan (…)

- Pozision BERNABÉ an 2017 :

- BERNABÉ, Jean, 2017, Écriture, lecture et facture lexicale du créole -Ranboulzay 2/Révolution 2, L’Harmattan, P 37

«  (18) Certains chiffres ont besoin de traits d’union : Venn-dé (22), Vent-é-en (21), swasann-dis-nef (79). »

- Popozision ki fet adan latilié-a :

Fok fè klas mo silon prensip désimal la.

Mil-nef san-ven ?

Mil nef san vennsenk ?

 

Adan Latilié-a, tan-an té two kout. Pa ni an popozision ki pran douvan.

Sa ka mandé an lot konsit.

 

 

4 - Manniè sévi lapostwof

 

GEREC I épi GEREC II prévwè mété lapostwof-la :

a-  pou fè senntraj (contraction)

- douvan lé pwonon pèsonel konpléman :  ‘w (Man di’w konsa), ‘y (Gadé’y alé)

- dèyè prépozision d, lè i ka ranplasé di/dè (inè d’tan, dézè d’maten, sétè d’swè, mwa d’janvié)

 

Adan KONSIT-LA (sé Sanblé-a épi Latilié-a), nou di nou ka tjenbé dé reg-tala.

 

b- dèyè « le morphème l », douvan non désèten péyi ouben kontinan : L’Itali, L’Espay, L’Almay, L’Amérik, L’Azi...

- BERNABÉ, Jean, 2003, Guide de Langues & Cultures créoles - Précis de syntaxe créole, Ibis Rouge Editions, P 120-121

- BERNABÉ,  Jean, 2001, La graphie créole, Guide du Capes créole, Ibis Rouge Éditions, P 68,  P 111

P 68 : « Il s’agit de toponymes. Le début de ces mots présente une variation en fonction du contexte syntaxique selon que le toponyme est soit sujet ou objet, soit complément circonstanciel introduit par les prépositions an/ann/o. »

P 111 : « dans les séquences directement importées du français commençant par une voyelle et précédés par le morphème l : le phonème élidé n’appartient pas à la synchronie du créole mais pouvait être diachroniquement : a. l’Itali « l’Itali », l’Almay « l’Allemagne », l’Espay « l’Espagne »

 

KONSIT-LA (sé Sanblé-a épi Latilié-a) pito dakò pou tiré lapostwop-la ek kolé « l » douvan non kontinan, non péyi.

Kidonk, pa ni poblenm pou di épi matjé Lafrik, Léwop, Lanmérik.

Men nou ka pofondé toujou. Ek toupannan tan-an, nou ka ni an tolérans pou lékriti-a ka sèvi lapostwof-la.

 

 

5 - Manniè matjé lè-a

a- Pou matjé lè-a épi sé let-la 

- GEREC I ka sèvi blan  zéro

                 BERNABÉ,  Jean, 1987, Grammaire créole, Fondas kréyol-la, L’Harmattan, P 167

« Lè : nom commun signifiant « heure ». La forme de ce terme varie, en créole, en fonction du mot qui le précède. Il se présente sous la forme è quand il désigne le temps quantifié :

1n è (une heure)

Déz è (deux heures) (…)

Il paraît préférable de noter chacun de ces ensembles en les soudant :

Inè (une heure)

Dézè (deux heures) (…) »

 

- GEREC II ka sèvi blan  zéro

BERNABÉ,  Jean, 2001, La graphie créole, Guide du Capes créole, Ibis Rouge Éditions, P 46, 68,  111.

P 46 : « La série des noms se rapportant à l’heure est basée sur le lexème « lè » ayant pour allomorphe è. La brièveté de ce dernier lexème, réduit à une voyelle, fait qu’il paraît plus simple de traiter les noms des heures non pas avec un trait d’union mais avec un blanc zéro. (…) 

 

- Jean BERNABÉ ka fè pwopozision mété an tiré douvan « è » (heure) apré an chif, kontel « siz-è ».

- BERNABÉ, Jean, 2017, Écriture, lecture et facture lexicale du créole - Ranboulzay 2/Révolution 2, L’Harmattan, P 37

« Il est également proposé d’utiliser le trait d’union pour (…) è (fr : heure) et ses variantes, quand ces mots sont précédés d’un chiffre :

In-è  Twaz-è (…)

 

- LATILIÉ-A pa trapé tan palé di sa. Men, adan dé SANBLÉ-A, tout moun di sa pé pa maché, pas sa ka ba an fo lidé anlè chif-la menm : si nou mété sentj-è, éti senk, si nou mété siz-è, éti sis ?

 

Kidonk tout moun tonbé dakò pou matjé lè-a an mod-tala : inè, sizè, dizè… (san pies dékolé).

b- Pou matjé lè-a pli kout

- LATILIÉ-A pa trapé tan palé di sa. Men, adan sé dé SANBLÉ-A, tout moun té tonbé dakò.

- 6zè oben  ? 6zè, 4trè… sé an chwa pédagojik pou aprann pononsé.

 

Nou ka matjé an mod-tala : 6è, 4è

Menm parey, fok tjenbé kg (menm si nou ka pononsé tjilo), l (lit) : sé konvansion ki la, éti moun ja abitjwé, ek ka fasilité moun li.

 

c- Pou matjé lavansé lè-a

Sizè mwen lé ka, mwen-lé-ka, mwenlka, mwenleka, mwen léka/lika, mwen l’ka,   en ka/an ka, enka/anka,  é dimi/édimi, Mwen dis/mwendis ? 

- GEREC II 

BERNABÉ,  Jean, 2001, La graphie créole, Guide du Capes créole, Ibis Rouge Éditions, P 62 :

P 62 : « Utilisation du tiret pour « prépositions avan et douvan + nom, l’ensemble servant à délimiter une partie de l’espace ou du temps (…) 

douvan-jou (…)

lavan-yè (…)

 lapré-dèmen (…)

 lapré-midi (…) »

Le même principe (blanc zéro) énoncé dans le 5-a, 2è alinéa est dit « souhaitable » pour la série suivante : 

P 46 : « Dimiyè (…) Kardè »

Cependant, les pratiques ne semblent pas identiques :

PINALIE, Pierre, 2009, Dictionnaire élémentaire français-créole, L’Harmattan, P 249

« Quart

Ka (quantité)

Mwen lé ka : moins le quart (heure) »

 

- LATILIÉ-A pa trapé tan palé di sa.

Té ni an tandans adan sé dé SANBLÉ-A pou mwen léka/lika/l’ka, enka/anka, édimi, mwen dis.

Men nou ka wè sa nésésè pofondé toujou, épi viré anlè’y

 

 

6 - Manniè matjé tit moun, non komin, non péyi, non kontinan, non sikti

a- Pou tit moun

GEREC I épi GEREC II ka matjé’y swé an kréyol, swé adan lanng-lan éti i sòti a.

BERNABÉ, Jean, 2003, Guide de Langues & Cultures créoles - Précis de syntaxe créole, Ibis Rouge Editions, P 224, 226, 248, 160

 

Sé Sanblé-a ka di nou pé toléré matjé tit moun an kréyol, oben adan lanng-lan éti i sòti a : Émé Sézè oben Aimé Césaire.

 

b- Pou non komin

- GEREC I  ka kolé lékriti-a

PINALIE, Pierre, BERNABÉ,  Jean, 1999, Grammaire du créole martiniquais en 50 leçons, L’Harmattan, P 51

 « sòti Senpyè rivé fòdfrans »

 

- GEREC II :

BERNABÉ, Jean, 2003, Guide de Langues & Cultures créoles - Précis de syntaxe créole, Ibis Rouge Editions, P 120

 « Les toponymes désignant les noms de villes ou d’îles

- Villes

Fodfwans « Fort-de-France »

Pari « Paris » (…)

L’ensemble de ces toponymes ne varie pas de forme en fonction du contexte (…) »

 

- KONSIT-LA :

 LATILIÉ-A pa trapé tan palé di sa.

Adan sé Sanblé-a, pres tout manmay pisimié matjé Senpiè, Senjozef, parapot a Sen-Piè oben Sen Piè, Sen-Jozef/Sen Jozef … Pas sé mo-tala, menm si yo sòti di Fransé, yo chanjé an kréyol, adan sans-yo menm : yo ka fè an sel blok. Ou ka konstaté menm bagay-la pou désèten non kartié, délè non-an menm ka chanjé, kontel Kodgad (Corps de garde), Lansalàn/Lasalàn/Lasalann (Anse à l’âne ; ou pa sa ékri’y Lans-a-Làn)

 

c- Pou non péyi, non kontinan

- GEREC I épi GEREC II : yo ka sèvi lé prépozision « o » (O Kanada), « an/ann » (An Frans, Ann Anglitè),  épi « les morphèmes » « l’ » (L’Espay), « la » (La Frans), « lé » (Lé Zétazini), « lè » (Lè Vietnam). Yo dékolé. Cf : 

PINALIE, Pierre, BERNABÉ,  Jean, 1999, Grammaire du créole martiniquais en 50 leçons, L’Harmattan, P115-116

BERNABÉ,  Jean, 2001, La graphie créole, Guide du Capes créole, Ibis Rouge Éditions, P 68, P 111.

BERNABÉ, Jean, 2003, Guide de Langues & Cultures créoles - Précis de syntaxe créole, Ibis Rouge Editions, P 121 :

 « La variété des formes et des distributions est telle que l’adresse (ou vedette) lexicographique des divers toponymes doit obligatoirement être constituée par la séquence suivant le morphème initial : Frans, Sued, Anglitè, Itali, Espay, Almay, Kanada, Vénézuéla, Zétazini, Séchel. »

 

- KONSIT-LA :

 LATILIÉ-A pa trapé tan palé di sa.

Pou sé Sanblé-a, kréyol-la ni an manniè i ka pratitjé désèten mo silon doukou-a (i ka kolé ouben dékolé yo, kontel asosiyasion, lasosiyasion…). Kidonk pa ni poblenm pou di épi matjé Lafrik, Léwop, Lanmérik…

Men nou ka wè sa nésésè pofondé toujou, épi viré anlè sa, pas tout moun poko dakò, épi poblenm-la ka pozé tou pou non sikti (La CTM, La JEC…). Kidonk, magré tandans-lan, nou ka tjenbé an tolérans toujou pou dékolé sé mo-a

 

 

Moun ki té la :

- Formatè [met-lékol (tilékol, kolej, lisé, linivèsité, animatè latilié] : Manuella Antoine, Daniel-Georges Bardury, Yvon Bissol, Josette Burlet-Miatékéla, Jocelyne Café, Josette Clairgery, Roger Ebion, Violetta Elmain, Dominique Errazi, Man François, Joseph Gallonde, Joseph Jean-Marie, Maryse Jubénot, Jean-Claude Louis-Sydney, Louise-Marie Louzé, Jean-Louis Lowenski, Murielle Miré-Marie-Luce, Léandre Marimoutou, Dominique Massol, Lina Massol, Michelle Monrose, Pierre-Olivier Précart, Lambert-Félix Prudent, Serge Restog, Jean-Marc Rosier, Brigitte Victoire, Marie-Josée Saint-Louis/Desnel

- Matjè : Hughes Bartelery, Romain Bellay, Daniel Boukman, Judes Duranty, Roger Ébion, Jeannine Lafontaine (Jala), Serge Keclar, Georges-Henri Léotin, Jean-François Liénafa, Gabriel Luce, Camille Marlin, Serge Restog, Jean-Marc Rosier

- Étidian : Youly Agasta, Murielle Baccarard, Charlery Cazac, Ludmilla Colombe, Denis Jean-Baptiste, Geneviève Lubin, Elisa Granville, Martian Jean-Pierre, Manuéla Lachevrotière, Marie-Luce Georges Lachevrotière, Claude Moustin, Jeannine Romder, Brigitte Victoire

-  CTM : Bruno Bonnard, Christine Jeanne, Philippe Marie-Rose, Jean-Charles Mazarin, Marie-Hélène Léotin

- Dot [militan lakilti (LLKM ouben dot), asistan, jounalis] : Joane Béribi-Lachevrotière, José Clavot, Dantin, Georges Dru, Renaud Gratiant, Marie-Josée Jean-Baptiste, Lecurieux, Katy Limer, Jean-Pierre Mitrail, Monette Micho, Eric Namilos, Alex Pastel, Jocelyne Pensia, Jean-Jacques Pujar, Pierrette Rémy-Arécol, Saint-Aimée, Ludivine Toussay