Latilié li ek matjé lanng kréyol Matinik
Anba lopsion Lasosiyasion KABELL
(Kadans Bel Lè'w Lékol)
Sal 22 Mé - Kaliforni
3è sanmdi mwa-a - 9è édimi pou 11è édimi
Sé matjè-a yo ka kriyé Serge RESTOG ki met-a-manyok latilié-tala
Latilié li ek matjé lanng kréyol Matinik
Anba lopsion Lasosiyasion SANBLAJ POU FÈ KRÉYOL LÉKOL
Épi Bibiyotek ANDALÉ - Nan Bibiyotek-la
avan-dènié mèkrédi mwa-a - 5è pou 7è oswè
Jozef GALLONDE épi Janklod LOUIS-SYDNEY met-a-manyok latilié-tala
Épi Fwayé riral LARÉGAL, SENTESPRI
2 mardi adan mwa-a - dépi 5è oswè
Jozef GALLONDE met-a-manyok latilié-tala
Épi Sèvis Lakilti SENJOZEF- Nan Lespas Marcé
dènié mèkrédi mwa-a - 9è pou midi
Jozef GALLONDE épi Janklod LOUIS-SYDNEY met-a-manyok latilié-tala
Épi lasosiyasion BLOGODO, MÒNWOUJ - Sal Barel Kopet
dé sanmdi adan mwa-a - 3è pou 5è
Léyann MARIMOUTOU met-a-manyok latilié-tala.
Ni an Latilié li ek matjé lanng kréyol Matinik ki pou fet, mwa d'févriyé,
Bibiyotek Linivèsité Lézantiy, pou personnel-la épi pou étidian andéwò.
Daniel BOUKMAN pou met-a-manyok latilié-tala
La CTM òganizé latilié li ek matjé lanng kréyol Matinik
pou sé personnel-li a ki té dakò.
Sa fet nan sal Archiv téritwa-a/Tartanson, 12 pou 17 oktob,
épi Daniel BOUKMAN.
An latilié pou manmay abitjwé (nivo 2) woulé épi 15 moun. I travay pito anlè gramè épi liannaj mo nan fraz-la. Senk latilié pou manmay an koumansman (nivo 1), woulé épi 15 moun nan chak la. Yo travay anlè grafi-a, épi yo fini épi an ti teks chak moun-lan té pou fè. Sé latilié-a té ka préparé moun pou an dikté ki fet jou 28 oktob (yonn pou nivo 1, an lot pou nivo 2).
Chak jou-a, 8è édimi pou midi édimi, té ni dé séyans. Chak séyans-lan, sé té 45' épi an poz 15', dé fwa. Adan kouw-la, moun té ka li dives pawol, apré té ni an dikté, épi an korijé komen. Yo té ka séyé matjé an teks tou, épi sa ki té lé té pé li'y. Apré kouw-la, chak moun lan té ka pati épi an ti dokiman matjé.
Anlo moun té lé vini, men swa pa té ni plas, swa pa té ni posibilité (parapot a travay-yo) pou tout moun.
Tout manmay-la trapé lanvi alé pi lwen.
Adan aktivité mwa kréyol, oktob 2020, sé S.A.J.-la,
(Sabine, Arlette, Jala)
ki adan groupman L.A.M (Les Auteurs de Martinique),
mété doubout an latilié matjé kréyol Matinik,
pou moun ki ka palé lanng-lan.
Latilié-a té wouvè ba tout moun, épi ZOOM, é pou ayen.
Sé moun latilié-a té mété non-yo anlè an lis Jala té ka plen, anlè ladres : editions.lafontaine@wanadoo.fr. 52 moun matjé non-yo.
Animatè latilié-a sé té Serge RESTOG. I doktè adan kilti épi sé lang réjion-an. I
poret épi matjè osi. Tousa fet li 10, 17, 24 oktob 2020, a 9vè é dimi pou 45 minit létid.
An latilié anlè lang kréyol pou fè kisa ?
Sa té pou aprann oben/épi méyoré manniè li ek matjé lang kréyol Matinik.
An ki kondision sa fet ? Fok té ni an branchman enternet épi an bwet-mésaj otila
tout moun risivwè ranseyman pou réglé ZOOM. An léséyaj fet vandrédi 9 oktob pabò 6zè oswè.
Latilié-a fet anlè twa nivo :
- Nivo yonn : Sanmdi 10 oktob - 9vè-é-dimi - Li ek matjé sé mo kréyol la.
Sé son sé let-la - Nou sèvi Matjaj GEREC 2.
- Nivo dé : Sanmdi 17 oktob - 8tè-é-dimi - Matjé sé mo-a.
- Nivo twa : Sanmdi 24 oktob - 9vè-é-dimi - Lòtograf épi gramè
Sanmdi 17 oktob 2020
Dikté an kréyol épi lasosiyasion KABELL
Li sanmdi 17 oktob 2020, lasosiyasion KABELL té ka mété doubout an dikté
an kréyol dépi 10zè é dimi, jik a midi. Mé avan sa, Serge RESTOG té ka ba yonn-dé mo anlè lékriti an kréyol.
Mi program-la :
10zè-é-dimi/11zè-dimi : Yonn-dé mo anlè lékriti an kréyol
11zè-é-dimi/ Midi mwen li ka : dikté an kréyol
Midi mwen li ka : Koreksion dikté-a
Rézilta dikté-a
Distribision sé pri-a :
Primié pri : Kristina MASSOUF zéro fot
Déziem pri : Alin RAPHOSE zéro fot
Twaziem pri : Klodja CHRISTOPHE 3,5 fot
Pou gloriyé 28 oktob 2020,
Jounen entènasional lanng kréyol la, épi kilti ka alé épi'y
La CTM òganizé manifestasion-an
KI MATJOUKANN POU TIMANMAY LÉKOL ?
dépi 19 jik 23 Oktob 2020
Nan Lékol Robert Platon, kartié Dichèn, komin Wobè,
sa fet jédi 22 oktob 2020, dépi 8è édimi,alantou an BOKANTAJ
ant an MATJÈ KRÉYOL, Serge RESTOG, épi ZÉLEV
Sa pou té chèché fè ?
- Difizé épi transmet lanng kréyol la pou patisipé adan éfò ka fet pou vréyé'y monté pi wo.
- Fè sé zélev-la travay yonn épi lot épi lanng kréyol la, ek asou lanng kréyol la.
Ki manniè pou té fè ?
- Prézanté an liv, an kont, oben an espektak,
- Li épi/oben matjé an teks nan lanng kréyol,
- Fè an bokantaj (bien òganizé, oben lib) ant sé zélev-la, matjè-a, met-lékol la oben létjip lédikasion an.
Met-lékol la té lib adan pédagoji'y, dépi i gadé pou lianné épi matjè-a.
La CTM té responsab gadé pou an matjè prézan, épi an moun la CTM tou pou akonpanié'y.
Lékol-la té responsab rézèvé an sal, òganizé akey-la, épi pangad pou respekté tout potokol-la pou pwotéjé santé moun.